Tanel Veerla

"Kui sa tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi." Jaapani vanasõna

Tanel Veerla

+372 5694 8063

Jurist selgitab: tapetseerimine nõuab uue ehitusseaduse kohaselt siiski projekti

Allikas: kodu.postimees.ee

 Eesti Korteriühistute Liidu õigusteabepäeval uuest ehitusseadusest kõnelnud ehitusjurist Tuulikki Laesson selgitas Postimehele, et täna kehtiva seaduse kohaselt on remonditööd sätestamata, kuid 1. juulist kehtima hakkav uus ehitusseadustik viib ka remonditööd tavapärase ehituse nõuete alla.

«Uues seaduses on kirja pandud, et igasugune remonditöö on ehitamine. Ehitusseadustiku paragrahv 12 lõige 1 ütleb, et vajalik on ehitusprojekt. Samuti on kirjas, et ehitamisel peab olema tagatud omanikujärelvalve ehk teisisõnu igasugune remont on ehitamine, mille puhul peab olema ehitusprojekt ja mille puhul peab olema omanikujärelvalve,» selgitas Laesson. «Nüüd kerkib aga küsimus, et milline peab olema ehitusprojekti koosseis.»

Nii et tapeedivahetuseks on siiski projekti tarvis? «Jah, aga see projekt võib olla ka inimese enda koostatud. Probleem on lihtsalt selles, et kui inimene teeb oma tapeedivahetuse ära, tahab hiljem aga seda korterit müüa ja notarilepingusse pole kirja pandud, et ehitusprojekt puudub, võidakse tema vastu teoreetiliselt tulevikus nõudeid esitada,» selgitas ehitusjurist.

Nii et mingi paber tuleb koostada iga koduse remonditöö kohta? «See paber võib näiteks tapeedivahetuse puhul olla tapeedi tootja juhend seinakatte paigaldamiseks. Praegusel hetkel pole täpsustatud, milline see projekt olema peaks.»

Tavakodanikul tuleks kindlasti meeles pidada, et kui täna kehtiva seaduse puhul on ehitustegevus seotud loakohustusega, siis nüüd 1. juulist kehtima hakkava uue seaduse kohaselt peab lube ja teatisi esitama oluliselt vähem. «Võib jääda ekslik mulje, nagu oleks vaba tegevus, aga peame meeles pidama, et ehitatav asi peab vastama kõigile nõuetele. Kui see nõuetele ei vasta, võib kohalik omavalitsus nõuda selle lammutamist või siis uue, nõuetele vastava ehitise püstitamist,» rääkis Laesson.

Tehnilise Järelvalve Amet aga teatas täienduseks, et projekti ja ehitusluba nõutakse siiski peamiselt juhul, kui on tegemist uue ehitise püstitamisega ja suuremate ehitiste ümberehitamisel ehk tegevuse korral. Ehitusprojekti nõue laieneb siiski üksnes sellisele ehitise ümberehitamisele ehk rekonstrueerimisele, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu, seega nende hinnangul tapeedi panemiseks ehitusprojekti vaja pole.

Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;

3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;

4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;

5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;

6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Ameti hinnangul lähevad reeglid isegi leebemaks kui seni, näiteks ehitise osa asendamisel samaväärsega ei nõuta enam ehitusprojekti ega ehitusluba või –teatist. Samuti ei karmistu reeglid ehitusalal tegutsevatele ettevõtetele. Kui hetkel kehtiva ehitusseaduse kohaselt peab ettevõte esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse muu hulgas ehitamise ja projekteerimise tegevusaladel tegutsemiseks, siis edaspidi peavad seda tegema ainult need ettevõtted, kelle tegevus on seotud ehitusloa kohustuslike ehitistega.

Tehnilise Järelvalve Amet peab oluliseks, et igasugune ehitamine oleks alati põhjalikult läbimõeldud ning lähtutakse asjatundlikkuse ja ohutuse põhimõtetest.